Mõni aeg tagasi oli meil teravalt üleval küsimus, et kas inimestel sõltub töötegemise kvaliteet ainult rahanumbrist ja miks väikse palgafondiga esinemistest tantsijad huvitatud pole rääkimata siis tasuta tööst. Selge on see, et igasugust tööd, kui see juba ette võtta,tuleb teha kvaliteetselt. Mis mind aga selle juures inspireerib, kui sellest mu elukvaliteet paremaks ei lähe. Kunstiline nauding? Kaua see toidab?
Tõden, et mu tänased kulutused on valdavalt hambaravi ja bussisõitude peale (ma ei räägi toidust ega kodust) ja mu "palk" ses' mõttes pole kaugeltki piisav selleks; isegi mitte ainult Tartus käimiseks. Kaalun tõsiselt sellega midagi ette võtta.
Telli:
Postita kommentaarid (Atom)
2 kommentaarid:
vabalt motiveerib kunstiline väärtus. iseasi, kas nendes väikesepalgalistes ja tasuta töödes seda tundub olevat või ei... kui kuskil on juba kunstiline väärtus, siis on sinna suudetud siiski ka mingi raha taha ajada... või siis oled ise selle kunstilise väärtuse sünnitajaks ja istutajaks (nagu teie mul oslas nt).
point on, me oleme ennast juba tasuta maha müünud, nüüd on väga raske äkki mingit normaalpalgalist imidžit kujundama hakata.
ma ei oska selle peale midagi öelda
kas te kultuuritöötajate töötingimusi ja sotsiaalset turvalisust käsitleval seminaril käisite?
Postitage kommentaar